Aastal 1720 maailm oli avardunud ning kunstnikud reisisid inspiratisooni allikaid otsides ringi. Traditsioonilised kunstnikestuudiod olid kadumas ning õpipoistest said esimeste kunstikoolide õpilased. Uues olukorras pidid kunstnikud otsima uusi võimalusi kunstivahendite valmistamiseks. Chardin pöördus oma murega Lefranc perekonna esivanemate poole, kellel oli Pariisis Saint Germainis pigmendipood. Sellest sai alguse tihe koostöö kunstnike ka kaupmeeste vahel ning sündis pikade traditsioonidega kunstivahendite tööstus.
Alexandre Lefranc kandis tähtsat rolli värvi- ja lakitööstuse arengus. Teaduslikud uurimustööd vanade maalide keemiliste komponentide osas aitasid edaspidi vältida ohtlike, mürgiste ja vähepüsivate ainete kasutamist. Iga värvitooni retsept põhineb laboratuursetel uuringutel.
Aastasadade jooksul on muudetud värvide koostist, loodud uusi värve ja lisandeid, kuid märgistus värvituubidel, mis uudse leiutisena olid kasutusele võetud Lefranci poolt 1859 aastal, on jäänud muutumatuks 1889 aastast. Värvituubilt leiab infot värvi keemilise koostise, valguskindluse, katvuse ja käitumise kohta värvide segamisel.
Tänaseks kasutab Lefranc Bourgeois oma sajandite jooksul kogutud teadmisi ja kogemusi pakkumaks kunstivahendeid nii noorele kui kogenumale kunstnihuvilisele ja kunstnikule. Eraldi tootesarjad ning üle 6000 toote on väljatöötatud nii kunstnikele, harrastajatele, käsitööhuvilistele kui lastele.